OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

29.03.16, 15:45

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas on läinud Skandinaavia pankadel pärast IPOt?

Skandinaavia pankade aktsiatel pole pärast aktsiate avalikku esmapakkumist (IPOt) sugugi halvasti läinud.

Rainer Saad

Handelsbanken. Foto: epa

Suurima tõusu on teinud Handelsbanken, mis tuli börsile 1993. aastal ning aktsia maksis 6 Rootsi krooni. Praeguseks on aktsia hind tõusnud rohkem kui 1700 protsenti. Järgneb 1992. aastal börsile läinud Norra panga DNB aktsia, mis on tõusnud peaaegu 1100 protsenti.

Swedbanki aktsia on pärast 1995. aasta IPOt tõusnud 460 protsenti. SEB aktsiate avalik esmapakkumine toimus 1990. aastal ning aktsia hind on pärast seda tõusnud 140 protsenti. Danske Banki aktsia tuli Kopenhaageni börsile 1990. aastal ning see on pärast seda tõusnud 440 protsenti.

Hiljuti ütles Rootsi börsi ja Nasdaq Nordicu president Lauri Rosendahl Äripäevale antud intervjuus, et Skandinaavias on suudetud luua ettevõtetele väga hea ökosüsteem, mis toetab nii uute firmade tulekut börsile (IPOsid), kui ka seal olevaid ettevõtteid.

Tallinna börsi juhi Rauno Klettenbergi sõnul on Rootsit ja Eestit raske võrrelda, kuna Rootsil on 150 aasta pikkune börsiajalugu ning seetõttu on ilmselt ka ettevõtjate mõtteviis teistsugune – seal nähakse kapitaliturgu kui sobivat vahendit ettevõtte julgeks arendamiseks. Loe pikemalt selle kohta siit.

Rainer Saad

Seotud lood

Sisuturundus

09.09.24, 16:29

Kuidas muuta avatud kontor töötajasõbralikuks? Kuidas võimestada tiimi ja edastada keerulisi sõnumeid?

Kiiresti muutuvas ja ebakindlas maailmas vajavad organisatsioonide juhid ja tiimiliikmed pidevat enesetäiendamist. Tallinna Ülikool pakub lisaks mikrokraadidele juhtimist ja organisatsiooni arengut toetavaid tellimuskoolitusi, mida on võimalik kohandada vastavalt vajadusele. Koolitused on teaduspõhised ja praktilised. Uusi õpitud teadmisi ja oskusi on võimalik ettevõtte igapäevatöösse rakendada.